Henrik Ibsenin näidend „Helgelandi rüütlid“ on kirjutatud 19. sajandi keskel. See draama käsitleb au, kättemaksu ning inimsuhete keerukustega seotuid teemasid Põhja-Norras viikingiajastul. Lugu keskendub sellistele tegelastele nagu Ærnulf, Islandilt pärit maakäija, ja Gunnar, rikas talunik – neil on käsil isiklikud konfliktid ning võitlus vägivalla pärast. Näidendin alusosa tutvustab meile Ærnulfi ning tema tugevat soovi kättemaksu teha pärast seda, kui tema kasupoeg Hjørdis on käsitsetud vääralt. Koos oma poegadega puutub Ærnulf kokku Sigurdi ning Gunnariga, kes on seotud peresidämide ning väljakutsetega, mis määravad nende suhted. Ohtlik atmosfäär loob tausta tulevastele konfrontatsioonidele; lojaalsuse ning reetmise teemad hakkavad selguma. Kui pingeid kasvab, muutuvad tegelasten motiivid ning vägivalla oht olulisemaks, luues aluse põnevale uurimisele au ning varasemate otsuste tagajärgede kohta.