Levi L. Conanti teos „Arvukoncept: selle päritolu ja areng“ on ajalooline ning teaduslik publikatsioon, kirjutatud 1800-luvun lõpus. Töös käsitletakse arvusüsteemide päritolu ning arengut erinevates kultuurides ning nende tähtsust inimkonna arengus ning suhtlemises. Raamatu keskne teema on loendamise kontseptsioon, numbrite keel ning viisid, millega erinevad ühiskonnad on väljendanud arvulisi ideede. Raamatu alustuses tutvustab Conant lugejale keerukaid küsimusi, mis seostuvad arvusüsteemide päritoluga ning seda, kuidas primitiivsed keeled on loendamisega toime tulnud. Ta arutleb piirangutest, mida on täheldatud erinevates tribaalkeeltes – näiteks võivad nendes kontseptsioonid ulatuda ainult põhinumbritele, mis sageli viitab erinevustele selles osas, kuidas suuremaid numbreid mõistetakse. Esimesed peatükid käsitlevad erinevaid arvusüsteeme, mida on kasutanud eri kultuurid, ning väidavad, et loendamise idee on inimkonnale fundamentaalne. Teos jälgib arvuliste väljenduste arengut nii keelelisi kui ka praktilisi kanaleid läbi aja.