A.C. Bradleys teos „Shakespeare’i tragödia: Loengud Hamletist, Othellost, Kuningas Learist ning Macbethist“ on akademisk käsitlus tunnetud näitekirjaniku William Shakespeare’i olulisematest teostest; see on tõenäoliselt kirjutatud 20. sajandi alguses. Teksti koosneb loengusarjast, joka analüüsib Shakespeare’i tragödiat ning keskendub eriti neljale tema kuulsamale näidendile. Autor süveneb tragedian naturet nii, nagu Shakespeare seda esitab, ja käsitleb teemasid nagu tegelaskujud, moraaliline järjestus ning peategelaste eksistentsiaalsed väljakutsed. Raamatu alguses selgitatakse Bradleys kavatsust uurida Shakespeare’i tragödiat põhilisi omadusi, ilma et lähekski näitekirjaniku eluloo või tema paika kirjandusajaloos käsitlusele. Autor rõhutab draamatilise mõistmise ning näidendite sisemiste mehhanismide selgitamise tähtsust, et soodustada lugejatel nautimist ning paremat arusaama teostest. Oma lähenemisviisi kirjeldades mainib Bradley, et loengud ei tõsta esile ainult neid tragilisi elemente näidendites nagu „Hamlet“, „Othello“, „Kuningas Lear“ ning „Macbeth“, vaid annavad ka ülevaate kesksete tegelaste tegevustest ning motivatsioonidest. Selle analüütilise lähenemisviisi kaudu püüab Bradley suurendada lugejate kaasatust nendesse ikoonilistesse tragödiatesse.