Dan Anderssonin „David Ramms arv“ on romaan, kirjutatud 20. sajandin alguses. Lugu keskendub 24-vuaselle David Rammile, kes peab tegelema oma perekonna raskete minevikukäsitlustega ning oma sisemistega väljakutsetega – sealhulgas masendustunnetega ning otsingutega tähenduse järele maailmas, mida hänä on aina raskem läbisaata. Romani algus määrab tonini Davidin teekonna, tutvustades tema introspektiivset iseloomu ning keerukat sisemist maailma, mille on kujunud raskeid aegu ja ebastabiilsust täis perekondlik historia. Kui ta mõtleb oma perekonna ajaloole ning enda koormatele, toimib üks oluline objekt – väike haamari – tuntavana sümboliks tema pärandist. Jutuviis siirdub kiiresti rongireisi hetkele, kus Davidin melanhoolilised mõtted suunuvad tagasi mälestustele oma venna traagilisest surmast, tuues esile kaotuse ning rahu otsingu teemad. Läbi kohtumistega nii mineviku mälestustega kui ka teiste reisijatega luuakse alus tundlikule uurimisele identiteedi ning kuuluvuse teemadel, võttes lugejad sisse Davidin turbulentiisse maailma.