Alfred Henschkenin „Saksamaa kirjandusajalugu ühe tunni jooksul“ on 20. sajandi alguses kirjutatud kirjandusajalookirja. Selle teose eesmärk on pakkuda lühikest ning elavat ülevaadet saksamaa luulest, jälgides selle juuri iidsetest aegadest kuni tänapäevani. Autor rõhutab kirjanduse kultuurilist tähtsust selles, kuivastas see inimrahva ainulaadseid omadusi nende keele kaudu. Raamatu alguses tutvustatakse saksamaa kirjanduslikku arengut, kasutades puumetaphoori saksamaa luule kasvu sümbolisena – luule on ju sügavalt juurdunud saksamaa pinnasesse. Käsitletakse ka neid sügavaid emotsioone, mis inspireerivad luuletamist, alates algelistest armastuse- ning igatsemisväljendustest kuni inimkogemuste keerukuseni erinevatel ajastutel. Henschke toob esile varased näited saksamaa kirjandusest, nagu „Nibelungenlied“ ja „Wessobrunner Gebet“, seostades neid teoseid nende kultuuriliste ning historiiliste kontekstidega ning illustreerides saksamaa kirjanduse arengut läbi sajandite erinevate teemade, stiilide ning mõjude kaudu.