Sophoklese „Näidendid“ – „Oidipus kuningas“, „Oidipus Kolonosel“ ning „Antigone“ – on kokolettion klassikalisi kreeka traagödiaid, mis tõenäoliselt kirjutati 5. sajandil eKr. Kesksete teemadena käivad saatus, vaba tahe ning inimtegude tragisematud tagajärjed; näidite keskpunkt on peamiselt Oidipuse ning tema perekonna elu, rõhutades tema langust auastmele ning neid neetusi, mis vaevavad tema järeltulijaid. „Oidipus kuningas“ algab Tebess, kus kuningas Oidipus saab teada hävitavasta katkust, mis vaevab tema linna. Kuna ta annab lubaduse leida selle põhjuse, on ta siis otsustanud tõe paljastada – see viib teda eneseavastamise teedel ning õudsetele avastustele oma identiteedi ning mineviku kohta. Tegelased, nagu preester, Kreon ning pime ennustaja Teiresias, annavad ette märke Oidipuse elu traagilisest lõpust; eriti kui uhkus ning saatus hakkavad domineerima, luues nii aluse tragediale. Tebese kodanike palved rõhutavad neid, kes elasid Oidipuse valitsemise all – need näitavad teda nii võimelise kui ka lõppkokkuvõttes hukatud liidrina.
Kolm kreeka näidendit