„Hesiodos, homeriilised hümnid ning Homerika“ on Hesiodose kirjutatud kogumik antiikgraikiast luulest, joka sisaldab teoseid, mida omistatakse nii Hesiodosele kui ka Homeroselle; tõenäoliselt koostati see 8.–7. sajandil eKr. Antoloogia hõlmab selliseid olulisi teoseid nagu „Tööd ja päevad“ ning „Theogonia“, keskendudes moraaliteemadele, jumalate päritolule ning igapäevaeluks vajalikule praktilisele tarkusele – see peegeldab aega, mil luule oli oluline viis kultuuriliste teadmiste ning eetikan säilitamiseks. Teose esimene osa annab ülevaate mitmest olulisest luuletusest, eritavat tähelepanu „Töödele ja päevadele“. See algab palvega muusidele ning järgneb Strife’i kahedualiteedi uurimine – üks versioon julgustab produktiivset konkurentsi, teine aga soodustab kaost ja konflikte. Jutustus loob aluse moraalõpetustele, mis käsitlevad õiglust, raske töö tähtsust ning väärade tegude tagajärgi. Hesiodose vend Perses esineb nende õpetuste keskpunktina, esindades tavalist inimest võitluses laiskuse ning inimloomuse ülekoormuste vastu. Kosmoloogiliste teemade ning praktiliste nõuannete kombinatsioon pakub rikkalikku konteksti antiikgraikiast mõtteviisi mõistmiseks.