Honoré de Balzacs „Kolmteistkümme“ on 19. sajandi alguses kirjutatud romaan, jossa käsitletakse armastuse, pettust ning ühiskonna keerukosti Pariisi taustal. Lugu keskendub salajasele seltsile nimega „Kolmteistkümme“, mille liikmed on võimsad mehed, kes toimivad moraalsete ja juridiliste piiride ulatuses. Raamat alustab noore ohvitseri Auguste de Maulincour’iga, kes satub sekkuma intriigide võrgu, mis puudutab Madame Jules’t – naist, keda ta imetleb, kuid kahtlustab abielurikkumises. Raamatu alguses tutvustatakse lugejatele elavat kuvrit Pariisi tänavatest, loodes samal ajal aluse klasside, iha ning inimsuhete keerukuse uurimiseks. Auguste kujutatakse romantilisena tegelasena, keda ajendab vastamatu armastus Madame Jules’i vastu; naise käitumine tekitab kahtlusi tema lojaalsuses suhtes oma abikaasale. Pinge kasvab, kui Auguste näeb, kuidas Madame Jules lahkub kahtlusalusest paigast – see süütab tema armukadeduse ning ta otsustuse paljastada tõde tema tegevuste taga. Kui hän läbib kirgude ning kahtluste labürindi, muutuvad salajase seltsi dinamikat ning selle ohtlik ahvatlevus järjest olulisemaks raamatu süžee osaks.