François Rabelais’ teos „Gargantua ja Pantagruel, illustreeritud, 5. raamat“ on romaan, joka ilmus postuumalt umbes 1564. aastal. See viimane osa jutustab jätkuvatest reisidest hiiglas Pantagrueli ning tema kaaslaste poolt Jumala Pudeli suunas. Reisijad kohtavad kummalisi saari, mille asukaid on veidrad – sealhulgas linnud, kes elavad Katoliku Kirka hierarhias, ning grotesktiivselt rasvunud inimesed. Teos on kirjutatud Rabelais’ iseloomulikus satiirilises stiilis; see ühendab absurdistlikku huumorit teravmeelsete sotsiaalsete kommentaaridega, samal ajal kui seiklejad lähenevad oma müstilisele sihtkohta.