Jean Massarti teos „La Presse Clandestine dans la Belgique Occupée“ on ajalooline kirjeldus, kteri kirjutati 20. sajandi alguses, täpsemalt Esimese maailmasõja aegadel. Töös käsitletakse Belgieni salajast kirjastamisliikumist saksa okupatsiooni ajal, rõhutades belgialaste vastupidavust repressiivsele tsensuurile ning kontrollile. Raamat püüab selgitada, kuidas salajased lehdetid, brošüürid ning muud trükitud materjalid toimisid olulise vahendina moraali säilitamisel ning filtreerimata teabe levitamisel kogu okupeeritud maal. Teose alguses tutvustab autor Belgieni olukorda saksa kontrolli all, võrreldes okupaatorite loodud repressiivset atmosfääri belgialaste leidlikkuse ning sihikindlusega. Massart jagab oma isiklikke kogemusi salajase kirjastamisliikumisega, tõestades oma usaldusväärsust selle vastupanuliikumise osalejana. Ta selgitab üleminekut ametlikust tsensuurist elavama, kuigi ohtlikku salajase meediamaailma teket – maailma, kuhu kuulusid lehtede salakaubavedud ning hoolikalt koostatud teadaanded, mis vastasid saksa propagandale ning säilitasid belgialaste vaimu nende võitluse ajal. Sellega toob Massart esile vastastikmõju okupaatorite teabekontrolli katsete ning belgialaste leidlike vastuste vahel, luues aluse edasisele uurimistööl vastupanuliikumisega seotud kirjanduse kohta.