Marjorie Benton Cooke’i romaan „Bambi“ on tõenäoliselt kirjutatud 20. sajandi alguses. Lugu keskendub peategelasele Francesca Parkhurstile, keda armastavalt kutsutakse Bambiks, ning tema suhetele isaga, professor Parkhurstiga, ning noore näitekirjanikuga Jarvis Jocelyniga. Bambi on elavaiheline ja iseseisev naine, kes sekkub sotsiaalsetesse normidesse ning mõtleb oma tulevikku – eriti seoses armastuse, ambitsioonide ning ootamatuna toimunud abieluga Jarvisiga. Romani algus näitab juba Bambi dynamilist iseloomu: ta alustab elavaid väitlusi isaga selle üle, mida edukus tähendab ning kui oluline potentielline abikaasa võib olla. Ta kujutatakse vaimukana, iseseisvana ning äärmiselt kaitsvalt suhtuvana tavapärasest erinevasse Jarvisi vastu – ta otsustab temaga abielluda tänu kohustuse tunnetele ning soovile toetada teda tema kunstilistes püüdlustes. Nende suhted paljastavad Bambi tugeva tahte ning soovi luua elu, mis oleks täis eesmärke – isegi kui nad silmitsi seisavad nii oma suhte keerukuste kui ka ühiskonna ootustega. Romani algus esitab teemasid nagu ambitsioonid, idealism ning identiteedi otsimine 20. sajandi alguse ühiskondlike normide taustal.