„Napoleon Bonaparte’i teosed, 4. köide“ on ajalooline teos, kirjutatud 19. sajandi alguses. See köide Napoleoni kogutud teostest käsitleb olulisi poliitilisi ja sõjalisi sündmusi aastal 1806 – tähtsäärast aastat tema valitsusajal, mil ta kindlustas oma võimu ning sõlmis strateegilisi liitumisi, eriti seoses oma peremaaga ning aladega. Teksti alguses on esitatud rida kirju ja kuulutusi, milles Napoleon pöördub Senatini ning käsitleb olulisemaid poliitilisi arenguid, sealhulgas rahu sõlmimist Austria-ga ning hiljemise oma poja abielu Baieria printsessiga. Ta rõhutab oma soovi stabiliseraada järeltulijaskonna ning Prantsuskaari keisarikonna õigusraamistikke, samas juhtides tähelepanu sõjaliste võitude ning poliitiliste manöövrite olulisusele vastu Preussia ohte. Kogu selles esimeses osas on Napoleoni autoriteetne hääle selge – ta mõtiskleb oma keisarikonna ühtsuse vajadusest, väljendab tänulikkust oma liitlastele ning valmistub eelseisvate konfliktideks, seades nii aluse dramaatilistele sõjalistele lahingutele, mis järgnevad sellel perioodil tema elus.