Donald Mackenzie Wallacen „Venemaa“ on pikk matkažurnal ning tähelepanelik kirjeldus, který kirjutati 1800-luvun lõpus. Raamat käsitleb erinevaid aspekte venemalaise elu, geograafiast ja kultuurist ning peegeldab autori kokemusi ning tähelepanekuid kuue aasta jooksul viibimisel riigis – mida täiendasid veel mitmed visiidid ning uuringud aastakümnete jooksul. See annab ülevaate reisimise keerukustest, suhetest erinevate inimrühmadega ning Venemaa sisepoliitilistest dinamikatest, käsitledes modernisatsiooni- ja traditsiooniteemasid vastandina riigi rikkalikule kultuurile. „Venemaa“ esimene osa tutvustab lugejatel autori muljeid reisimisest Venemaal, tuues esile raudtei- ning teesüsteemin väljakutsed ning omapärasused. Wallace kirjeldab raudteereisimise mugavusi ja ebamugavusi, venemaa hotellide erilisi tavalisi ning elavaid inimesi – sealhulgas talupoegi ning kaupmehi. Tema jutustus peegeldab aeg-ajalt kaootilisi ning huumoristseid aspekte logistikaga toimetulemisest suures maas ning heitab valguse sellele, milline oli Venemaa transpordiinfrastruktuuri reaalsus sel ajal. Ta mõtiskleb ka kultuuriliste vastandite üle linna- ja maapiirkondade vahel ning loob aluse edasistele uurimistöödele talupoegade ühiskonna, paiklike tavade ning oma püüdluste kohta vene keele õppimiseks kogu reisi vältel.