Julian Stafford Corbetts teos „Mõned merisõjastrateegia põhimõtted“ on 20. sajandi alguses kirjutatud teos merisõjastrateegiast. See uurib merisõja teoreetilisi aluseid ning praktilisi aspekte, rõhutades seost mere- ja sõjaväestrateegiate vahel. Corbetti arvamused on suunatud sellele, et õpetada sõjalisi juhte strateegiateooria tähtsusest sõja tõhusas planeerimises ning läbiviimises – eriti meriimpeeriumi kontekstis. Raamatu alguses esitatakse põhjalik sissejuhatus sõja teoreetilisse uurimisse, rõhutades selle keerukust ning väljakutseid. Corbett käsitleb levinud väärarusaamu sõjaväeteooria kohta ning väidab, et kuigi sõda ei saa lihtsalt taandada teaduslikele põhimõtetele, parandab strateegiateooria mõistmine juhi otsustamisvõimet. Ta rõhutab, et sõjaväestrateegia peab arvestama mitte ainult taktilisi operatsioone, vaid ka laiemaid poliitilisi eesmärke, mis viivad relvastatud konfliktideni. Ajaloo näidetega illustreerib ta ühtse strateegia vajalikkust – sellist, mis integreerib nii maapealseid kui ka meritegevusi, et saavutada edu sõjas, eriti riikide puhul, mis sõltuvad meriägedest.