S. D. Gordoni „Vaiksed keskustelud väest“ on vaimulik juhend, kirjutatud 20. sajandin alguses. Tekstis käsitletakse jumaliku väenähtuse mõistet kristlase elus, rõhutades erinevust tavalise kirikuliikmelisuse ning tõelise kristliku väenähtuse omamise vahel igapäevaelus. Autori eesmärk on kutsuma lugejaid üles hindama oma vaimseid kogemusi ning usku Kristusesse. Teose alguses esitatakse S. D. Gordoni märkmed retkedel erinevates kolledžides ja seminarietides, kus ta vestles üliõpilaste ning õppejõududega nende usu teemal. Ta märkas, et paljud inimesed tunnistavad end kirikuliikmetena, kuid neil puudub tõeline kristlik väenähtus oma elus. See pani ta mõtlema sellele, mida tähendab tegelikult olla kristlane ning elada Jumala Vaimu abil. Gordon rõhutab siiralt ja aktiivselt uskamise vajalikkust ning tutvustab Piiblist näiteid – nagu Nikodemuse kartlikud teod ning samaaritanitüdruku muutuv kogemus – ning pakub neid lähtepunktina lugejatele, et nad saaksid kaaluda omaenda vaimseid teekondi.