Edgar Allan Poen „Erakordsete lugud“ on lühijuttude kogumik, kirjutatud 19. sajandi keskel. Raamat on tuntud oma uurimistööst makaberit, müsteeriat ning üleloomulikku – see käsitleb surma, hulluust ning inimsüdame keerukosti. Poe meisterlikkus õudus- ja põnevusžanris loob kaasahaaravaid lugusid, mis süvenevad inimloomuse tumedamatesse aspektidesse. Kogumiku alguses on Charles Baudelaire’i eessõna, jossa käsitletakse Edgar Allan Poen raskustel täis elu ning tema kunstilist geniaalsust. Baudelaire mainib Poe elus esinevaid tragedioide ning kirjeldab teda kui luuletajat, kes on lõksu sattunud julmasse reaalsusesse, mis teda tagasi lükkas. Jutustus vihjab sügavale seosele Poe isiklike raskuste ning tema lugudes esinevate masenduse ning piinaneelementide vahel. Lisaks annab Baudelaire lühikokkuvõte Poe elust, näitades, et tema kirjanduslikud teosed on sügavalt mõjutatud tema kogemustest armastusest, kaotusest ning ühiskonna tagasilükkamisest. See loob liigutava tausta järgnevatele lugudele ning kutsub lugejaid avastama Poe teoste erakordseid ning sageli kummitavaid elemente.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: fr.wikipedia.org/wiki/Histoires_extraordinaires