Mark Twainin „Kolm erinevat novelli“ on lühijuttude kogumik, kirjutatud 1800-luvun lõpus. Raamat sisaldab kolme erinevat jutustust, mis käsitlevad mitmesuguseid teemasid – seikklusi, ellujäämist ning inimloomuse omapärasid. Twaini loomingu iseloomustavad vaimukus ning sotsiaalne kommentaar, mistä võib tähendada, et see on asjakohane nii tema ajastul kui ka tänapäeva lugejatele. Kogumik sisaldab kolme jutlustust: „La Amaventuro de la Eskimoa Frauxlino“ (Eskimo-tüdruku romantika), „Kanibalismo en la Vagonoj“ (Kannibalismi rongis) ning „Bonsxanco“ (Õnn). Jutustuses „La Amaventuro de la Eskimoa Frauxlino“ jutustab noor eskimo-naine oma igatsust armastuse järele, tunneades end varjutatuna oma rikka isaga seotud staatusest. Lugu toimub kaunis, karmis arktis, ja see vastandab tema ihaldust ehtilise kiindumuse järele tema materiaalsele rikkusele. Jutustus „Kanibalismo en la Vagonoj“ räägib hirmutavast loost rongireisijatest, kes satuvad lumetormi ajal lõksu ning peavad tegema pimedaid otsuseid, et ellu jääda. Lõpuks käsitleb „Bonsxanco“ õnne ning saatuse teemat läbi mehe loo – mees saavutab edu, hoolimata oma ilmselgest andekuse puudumisest. Iga jutustus toob esile Twaini terava tähelepanelikkuse ning võime illustreerida inimelu keerukusi.