Alfred Binetin teos „Mõistus ja aju“ on teaduslik publikatsioon, kirjutatud 1800-luua lõpus ning 1900-luua alguses. Töös uuritakse keerukat suhet mõistuse ning materiaali vahel, keskendudes eriti teadvuse ning aistingute olemusele. Bineti eesmärk on teha selgitused vaimsete ning füüsiliste nähtuste vaheliste erinevustele, käsitledes samas erinevaid filosoofilisi vaatenurki ning esitades oma enda arvamused teemal. Raamatu alguses tutvustab Binet keerukat probleemi, mis seisneb mõistuse ning materiaali eristamises. Ta rõhutab selle eristamise raskeid aspekte, hoolimata näilisest lihtsusest, mida on seos mõtteide ning füüsiliste objektide vahel. Binet väidab, et meie arusaam välismaailmast on piiratud meie aistingutega, mis toimivad vahenditena meie ja meie tajutavate objektide vahel. Samuti kritiseerib ta levinumaid filosoofilisi metodeid nende mõistete määratlemisel ning soovitab süstematilisemat lähenemist, mis hoolikalt uuriks nii vaimsete olekute omadusi kui ka neid sensoorseid kogemusi, mis annavad meile teadmisi materiaalsest maailmast.