Christian Fürchtegott Gellerti teos „C. F. Gellerts Sämmtliche Schriften“ on kogumik moraalilisi luuletusi ning mitmesuguseid kirjutisi, mis tõenäoliselt on kirjutatud 18. sajandi keskel. Teos käsitleb vooru, sõprust ning inimlikku hellousta ning esitab need erinevates poeetilistes vormides – eesmärk on inspireerida lugejaid moraalise käitumise ning kogukonna heaolu tähtsuse osas. Kogumiku alguses esitab Gellert luuletuse „Der Menschenfreund“, mis ülistab isiksust, kes on pühendunud teistele abistamisele omakatastuvalt. Luuletus kirjeldab selle isiku sügavat arusaama kohustusest, empaatiat teiste kannatuste suhtes ning sisemisi tasusid, mida pakub elu, mis on pühendatud helloustele ning moraalisele integritetile. Gellerti sissejuhatus loob aluse laiematele refleksioonidele rikkuse, au, uhkuse ning lõppkokkuvõttes tõelise õnne olemuse üle – moraalise elu kaudu – ja määrab empaatilise tooni kogu järgnevate aruteludele kogumikus.