Johann Wolfgang von Goethe’i „Noorun Wertheri kannatused – 2. osa“ on romaan, kirjutatud 1700-luvun lõpus ning mis käsitleb romantismi ning existensiaalse ängst teemasid. Lugu keskendub peamiselt Wertherile – innukale ja tundlikule noormehelle – kelle intensiivsed emotsionaalsed kogemused põhjustavad tema elus konflikte ning segadust, eriti seoses tema vastatuule armastusega Lotte’i suhtes ning ühiskonna piirangutega, millega ta peab tegelema. Raamatu alguses mõtiskleb Werther oma olukorra üle, leppides kokku oma isolatsiooni- ja masendustunnetega. Ta kirjeldab eriti väljakutseid, millega ta silmitsi seisab teistega inimestega – sealhulgas frustreerivat suhet pastoriga ning kasvavat imetlust krahvi C… suhtes, kes on emotsionaalselt sügav ja läbimõeldud isiksus. Kui Werther püüab toime tulla armastuse, ühiskondlike ootuste ning isiklike ambitsioonide keerukustega, kõiguvad tema emotsionaalsed tunnetused vahel lootuse ja masenduse vahel – samal ajal kui ta igatseb sügavamaid suhteid ning võitleb alateadlikkuse tunnetega, mis teda vaevavad. See algus lõtab teekonna armastuse ning existensiaalse rahulolematuse sügavamale uurimisele, mis on kogu narratiivi keskmes.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: en.wikipedia.org/wiki/The_Sorrows_of_Young_Werther de.wikipedia.org/wiki/Die_Leiden_des_jungen_Werthers