Johann Wolfgang von Goethenin „Erotica Romana“ on kogumik 24 elegiakirjast, jotka kirjutati 1700-luvun lõpus. Teos saab inspiratsiooni klassikalistest Rooma luuletajatelt nagu Tibullus ja Catullus ning käsitleb armastuse, iha ning ilu teemasid Rooma maalilise taustanval. Teksti iseloomustab tundeküllane ning introspektiivne toon, mis peegeldab Goethenin kogemusi ning mõtisklusi Itaalias viibimise ajal. „Erotica Romanas“ olevad luuletused esitavad rikkaliku romantilise maailma, kus jutustaja läbib nii füüsilisi kui ka emotsionaalseid armastuse maastikke. Juttuja kirjutab poeetiliselt oma armastatud võluvusest, kirjeldab nende salajaste kohtumiste naudinguid ning mõtiskleb kirge enda olemuse üle. Narratiiv kõikub ideaaliseringu ja maistliku iha vahel, põimides kokku mütoloogilised viited ning isiklikud reflektsioonid. Elavate kujutluste ning lüürilise keele abil jäädvustab Goethe armastuse jooviva olemuse, paljastades tõmmetunnete keerukused ning samas tähistades intiimse suhtluse rõõmu.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: en.wikipedia.org/wiki/Roman_Elegies