Guy de Maupassantin „Bel Ami; ehk seiklus ühe petturit“ on kirjanduslik teos, která kirjutati 1800-luvun lõpus. Romaani keskpunktis on noormees Georges Duroy, kes võitleb vaesuse vastu ning püüab Pariisis oma sosiaalset staatust parandada kavaluse, manipulatsiooni ja ahvatlemise abil. Lugu edenedes paljastub Duroy teekond heitavast elust mõjukaks ja rikkaks inimeseks ning see toob esile ambitsioonid, moraaline ebaklariteet ning inimloomuse tumedamad küljed. Romaani alguses tutvume Georges Duroyga – mees, kes peab silmitsi oma rahaliste raskustega Pariisi tänavatel. Tema juhuslik kohtumine endise kaaslase Charles Forestieriga käivitab vestluse ajakirjandusest ning parema elu võimalustest. Forestier julgustab Duroyt jätkama kirjutamistööd, uskudes, et tal on edu saavutamiseks vajalik charm ja teravmeelisus. Nende esimeste peatükkide kaudu kujuneb Duroy tegelasena välja nii ambitsioonikas kui ka oportunistlik – see loob taustaks tema hilisemate intriigidele ning seiklustele Pariisi keerulises ühiskonnas. Isiklike mõttemaailmade ning sotsiaalse kommentaari segu viitab Duroy muutuvatele suhetele ning potentsiaalsetele moraalsetele dilemmadele, mis võivad tekkida tema ambitsioonide järgimisel.