Herman Bangin romaan „Isa: tükid ühest eluloojast“ on kirjutatud 1800-luvun lõpus. Lugu keskendub Maag-perekonnale, eriti Erik Maagile ning tema tütrele Ellenile, ja käsitleb teemasid nagu kaotus, pärand ning peresuhete keerukused. Romaanin alustuses tutvustatakse Maag-perekonna pärandit – nende kunagine suurt Thorsholmi maaomandit ning nende varanduse langust. Jutustus avab traagilised lood Erik Maagi suguvõsa kohta; mainitakse tema ema Elleni, kes kannatas sügavat kurbust pärast lühikest suhet printsiga, ning ka Erikin enda ebaõnnestunud abielu Mariega. Pärast Marie surma, mis jätab Erikin leinasse, keskendutakse nüüd nende tütrele Ellenile – kuidas ta elab oma lapsepõlvet ning areneb oma esivanemate varjus. Romani algus loob melanhoolilise tuon, käsitledes peretraditsioonide mõju ning neid koormusi, mis asetatakse Ellenile, ennustades samas väljakutseid, millega ta peab silmitsi seisma oma perekonna mineviku jäänuste keskel.