Samuel Richardsonin „Clarissa Harlowe; ehk noor daamini elulugu – 9. köide“ on romaan, kirjutatud 18. sajandi alguses. See köide jätkab Clarissa Harlowe traagilist lugu, keskendudes teemadel nagu voorus, moraal ning sotsiaalne konflikt – eriti Clarissan jatkuvate võitluste taustal oma perekonna ning armastusobjekti Lovelace’iga. Kirjeldused uurivad läbimõtlikult suhteid, andestamist ning ühiskonna ootusi naistelt. 9. köide alustab masendavalt ning reflektiivselt, kuna Clarissan tervis halveneb. Läbi kirjade sarjan näeme peamiste tegelaste emotsioone – sealhulgas tema nõbu Belfordi ning koloneli Mordeni – kes tunnistavad kaasa tema viimaseid hetki. Clarissa väljendab sügavat usku ning kaastunnet, õhutades neid ympärilisi mitte leinama, vaid leidma lohutust oma usus ning saatuse aktsepteerimises. Tema suhted peegeldavad tema üllist vaimu – näitab muret nende pärast, kes on talle kurja teinud, ning soovi leppimiseks oma perekonnaga. Enne lähenevat surma keskenduvad Clarissan mõtted andestamisele, armastusele ning lootusele igavesele õnnele, mis ületab tema maalikud katsumused.