Boetius’ teoloogilised traktaatid ning „Filosoofian lohutus“ on kogumik filosoofilisi ja teoloogilisi teoseid, kirjutatud 6. sajandinägel. Kaks peamist teksti selles köites käsitlevad sügavaid küsimusi Jumalan olemuse, Kolmainsaanuse ning jumaliku filosoofia ja inimise arusaama vahelise suhte kohta. Boetius, roomalainen filosoof, kes koges dramaatilisi edu- ja ebaeduomakäike, kasutab neid traktateid, et väljendada oma uurimistööd usku ning mõistuse vallas – eriti isikliku masenduse aegadel. Kogumiku esileht tutvustab mõjukat Boetius’t, kirjeldades tema elu, akadeemilisi tegevusi ning tema kirjutiste ajaloolist konteksti. Siin juhitakse tähelepanu tema vangistusele ning sellele järel loodud teosele „Filosoofian lohutus“, rõhutades kontrasti tema varasema poliitilise edu ning praeguste olukordade vahel. Varased peatükid sisaldavad põhjalikku loogilist arutelu Kolmainsaanuse olemuse, Jumalan omaduste ning selle kohta, kuidas filosoofilisi tõdesid saab ühitada teoloogiliste põhimõtetega. Boetius esitab väljakutsuvaid argumente Jumalan olemuse kohta, rõhutades Ühtsust ning identiteeti Isas, Pojas ning Püha Vaimus, samas säilitades nende eristavaid isiklikke omadusi. See esileht loob aluse põhjalikule uurimisele olemasolu, olemuse ning headuse naturaali kohta, paljastades Boetiusi kaksikpärandi filosoofina ning teoloogina.