Boetius’ „Filosofian lohutus“ on filosoofiline teos, kterä kirjutati aastal 523 vangistuses ning oodates hukkamist riigireeti eest. Selles dialoogis mõistetud autorit ja personifitseeritud Filosoofiat uurib Boetius, kuidas õnn on siiski saavutatav hoolimata õnnetustest, miks kurjus eksisteerib Jumala valitsetavas maailmas ning milline on saatuse ja vaba tahte olemus. Segaades klassikalist kreeka filosoofiat universaalsete vaimsete teemadega, sai see vangilaud meditatsioon üheks keskajal kõige mõjukamaks tekstiks, ühendades iidse mõtteviisi ning keskaegse kristluse.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: en.wikipedia.org/wiki/On_the_Consolation_of_Philosophy