Johan M. Snoeki „Halli raamat“ on dokumentide kogumik, joka detaliaalselt kirjeldab proteste antisemitismi ja juutide tagakiusamise vastu, mida väljastasid mitte-roomalais-katolikalised kirikud ning kirikijuhid Hitleri režiimi ajal. Kogumik ilmus 20. sajandi lõpus. Raamat käsitleb ajaloolisi sündmusi ning erinevate kirikukirjade reaktsioone juutide vastu sooritettud julmustele, tuodes esile teoloogilised kaalutlused ning kristlike kogukondade moraalilised kohustused. Raamatu alguses asetseb Uriel Talin sissejuhatus, mis selgitab nende protestide tähtsust kristliku-judaistliku suhte kontekstis ning valgustab Kirika seisukohta natsiideologiate vastu. Selles käsitletakse ka seda, kuidas varajane tunnistus natsismi ohtudest ajendas erinevaid kirikurühmi väljendama oma vastuseisu. Sissejuhatus osutab samuti sellele, et Kirika protestid ei olnud pelgalt reaktsioonid juutide tagakiusamisele, vaid olid ka juurdunud laiemasse võitlusesse totalitaarsete doktrinide vastu, mis ohustasid ka Kirika enda olemasolu. Tal rõhutab Kirika kahhekordist moraalset vastutust nii juutide tagakiusamise kui ka natsirežiimi antikristliku olemuse vastu – see sillutab teed järgnevatele dokumentidele kogumikus.