Johan M. Snoeki teos „De Nederlandse kerken en de joden, 1940–1945“ on ajalooline käsitlus, kirjutatud 21. sajandinägel. Töös uuritakse hollandiliste kirikute osalust ning reaktsioone juudi kogukonna suhtes Teise maailmasõja ajal natside okupatsiooni ajal. Raamat keskendub peamiselt kahele põhiteemale: protestidele antisemitistlike meetmete vastu ning pingutustele, tehtud juudi inimeste abistamiseks, kes peitsid end taga persekutsioonist. Raamatu algusosa luoab tausta selleks, et uurida ajaloolist konteksti ning keerukat suhet hollandiliste kirikute ja juudi kogukonna vahel enne ning sõja ajal. Siin tutvustatakse 1930. aastate olukorda, rõhutades valitsevaid hoiakuid juutide suhtes, erinevaid kirikuliike ning olulisi sündmusi, mis viisid natside okupatsioonini. Autor mõtiskleb kirikute vaikimuse üle Holokausti algusaastatel ning selgitab seejärel, kuidas kirikud alustasid koostööd selleks, et reageerida kehastuvale kriisile. Kirjeldused sisaldavad olulisi proteste ning abitegevusi, mida kirikukogud tegid, ning selgitavad nende tegevuste moraalilisi ning eetilisi tagajärgi sellisel turbulentsel ajal.