Charles Louandres „La sorcellerie“ on ajalooline teos, kirjutatud 19. sajandi keskel. See põhjalik uurimus käsitleb uskumusi ning praktikaid, mis on seotud nõiduse, maagia ning okultismiga läbi ajaloo – eriti keskaega ning selle muutustest iidsetest tavadest. Louandre arutleb erinevate nõidusvormide üle, viitades piiblilistele viidetele, kultuurilistele praktikatele ning yhteiskonna arusaamadele nõidusest alates antiikajast kuni kristluse tõusu ajani. Teose alguses luuakse põhiteadmised teemast, liigitatakse okultiiniteadused ning arutletakse nende ajaloolist tähtsust. Louandre rõhutab universaalset usku maagiasse, selle seoseid religiooni ning teadusega ning selle muutuvat olemust läbi aja. Ta teeb võrdlusi iidsete maagide ning keskaegsete nõidade vahel, kontrasteerides nende praktikaid ning ühiskondlikke rolle. Alguosa loob aluse järgnevale põhjalikule analüüsile, kutsudes lugejaid sügavale ning sageli tumedale uurimisele inimese uudishimu, võimu ihaks ning igivanast kiindumust üleloomulikku.