William Jamesin teos „Kõnelused õpetajatega psühholoogiast ning õpilastega mõnedest elu ideaalidest“ on kogumik loenguid psühholoogia ja hariduse teemadel, kirjutatud 19. sajandi lõpus. Raamatu eesmärk on pakkuda praktilisi rakendusi psühholoogilistest põhimõtetest hariduspraktikate parandamiseks, eriti õpetajatele erinevates õppikeskkondades. James rõhutab vaimu ning vaimsete protsesse mõistmise tähtsust selleks, et õpilased saaksid tõhusalt osaleda oma õppimises. Teose algosa tutvustab loengute konteksti – need esitati algselt õpetajatele, kes soovisid professionaalsemat arusaama psühholoogiast selle seoses oma õpetamistööga. James soovib teha psühholoogia kättesaadavaks ning asjakohaseks, keskendudes pigem praktilistele tagajärgedele kui tehnilistele detailidele. Ta esitab oma arvamused Ameerika haridussüsteemi kohta, kiites selle paindlikkust ning kasvuvõimet, samas tunnistades ka psühholoogia ümber olevat segadust. James loob aluse arutelule õpetamise ning õppimise dünaamikast, rõhutades vajadust seostada psühholoogilised teadmised õpilaste sensoorsete ning emotsionaalsete kogemustega, et edendada tõhusat haridust.