Charles Dickensi ja Wilkie Collinsi romaan „L’abîme“ on kirjutatud 1800-luvun lõpus. Lugu käsitleb identiteeti, peret ning väärarvitatuid suhteid; keskne tegelane Walter Wilding seisab silmitsi ootamatuga avastusega oma päritolu kohta, mis pöörab tema elu ümber. Romani algus tutvustab lugejatele 19. sajandi alguse Londoni tänavate summaatilist tausta ning eriti hüljatud laste saatust lastekodudes. Noort naiset Sally pöördub üks veljetäytitud daam, kes palub teada lapse nime – see laps on jäetud instituutsiooni hooleks. Jutustus siirdub hilisemasse aega: Walter Wilding, jõukas noormees, haldab oma surnud ema asju ning tunneb tugevat igatsemist peresidemeide järele. Otsides uut majapidajat, avastab ta oma suhetes mitmeid intriige ja tragödiat, mis loovad aluse tema saatuse ning suhete sügavamale uurimisele. Romani algus luoeb melanhoolilise toni, seostades isiklikke lugusid ühiskondlike probleemidega ning vihjates Wildingi elus tulevastele keerukustele.
Ei ole läbipääsu