Andrés Pascualin „Masakím“ on filipiinilainen romaan, kirjutatud 20. sajandi alguses. Lugu keskendub armastuse, reetmise ning isekate tegude tagajärgide teemadel Filipiinide ühiskonna kontekstis. See pakub elavat kuvritööd tegelaste raskustest ning emotsionaalsest kaost, millega nad silmitsi seisavad kultuuriliste ootuste ja normide taustal. Jutu jälgib intensiivset romantilist suhet Pepingi ja Delangi vahel, uurides nende sügaviäärseid tundeid üksteise vastu ning samas neid väljakutseid, mida esitavad peresurjad ning ühiskondlikud ootused. Lugu läheb sügavamaks, kui konflikte tekivad – eriti siis, kui väärarusaamad ja kadeus viivad traagilistele lõpptulemustele. Süžee võtab tumman pöörde, kui nende armastuse intensiivsus kulmineerub õnnetul vägivaldiseisundiga, mille tagajärjel jäivad neile südamevalu ning kahetsus. Üldiselt pakub „Masakím“ liigutava käsitluse inimolost, keskendudes inimese valikute mõjule ning armastuse haprusele.