„Kaunitar ja koletis“ on klassikaline muinasjutt, mida saab liigitada lastelugude hulka ning see on tõenäoliselt kirjutatud 1600-luvun lõpus või 1700-luvun alguses. Lugu käsitleb armastuse, ohverduste ning muutumise teemasid ning keskendub noorele naisele nimega Kaunitar, kes satub maagilisse lossi koos koletisega. Selles peitub mõte, kui oluline on vaadata läbi välimuse ning mõista tegelaste sisemist olemust ning nende olukorda. Lugu alustab siis, kui Kaunitara isa kohtab koletist pärast seda, kui ta on korjatud roosi oma maagilisest aiast talle. Oma isan päästmiseks nõustub Kaunitar vapra käega elama koletise lossis, kus ta avastab imelisen maailma ning ka varjatud kurba. Aja jooksul õpib Kaunitar nägema läbi koletise hirmutava välimuse ning avastab tema õrna olemuse ning traagilise neetuse, mida see kannab. Kui talle antakse võimalus lahkuda ning naasta koju oma pere juurde, peab Kaunitar silmitsi seisma oma tunnetega koletise suhtes. Lõpuks viib tema armastus ning lojaalsus sellele, et koletis muutub tagasi kauniks printsiks – kuna Kaunitar mõistab armastuse tõelist tähendust. Lugu lõpeb nende rõõmsa ühinemisega ning edastab moraali, et tõeline ilu peitub sisemuses.