Anonymousi teos „Pisa“ on ajalooline kirjeldus, mis tõenäoliselt kirjutati 1800-luvun lõpus. Teos käsitleb itaalia linna Pisan rikkalikku kultuurilist ning arhitektuurilist pärandit ning selgitab selle tähtsust kunstis, arhitektuuris ning ajaloos – eriti keskajal – ning selle mõju Euroopa tsivilisatsioonile. Raamatu alguses kirjeldatakse reisija teekonda Pisasse, rõhutades Itaalia kunsti muljet, mida see reisija sinna saabudes tajub. Jutustaja mõtiskleb oma kogemuste üle Luccast Pisa poole liikudes ning maastiku algsest ilust, liikudes edasi Pisan monumentaalsete vaatamisväärsuste juurde – sealhulgas kuulsale Piazza del Duomo-le ning selle märkimisväärsetele struktuuridele: katedraalile, kalduvale tornile ning baptisteriumile. Tekst tekitab nostalgiatunnet ning austustunnet, kui jutustaja meenutab varasemat külastust Pisas ning mälestusi, mis seostuvad linna kunstilise suurejoonelisusega – see loob aluse Pisa mineviku ning selle kunstiliste saavutuste uurimiseks. Üksikasjalik kirjeldus Pisan ajaloolisest tähtsusest ning arhitektuurilisest ilust annab juba algusest peale elava pildi sellest linnast.