Alphonse Allaisi teos „Pour cause de fin de bail“ on 1800-luvun lõpus kirjutatud koomiliste lugude kogumik. Teos esitab selgelt Allaisi iseloomuliku huumori – see uurib absurdiäseid olukordi ning vitsakaid dialooge, jotka toovad esile inimloomuse ning ühiskonna veidrusid külgi. Erinevate tegelaste kaudu käsitleb autor teemasid nagu armastus, eksistentsiaalsed mõtisklused ning elu Pariisis – sageli satiirilisena. Kogumiku esimene lugu sätteb tausta Allaisi ainulaadsele stiilile; eessõna kommenteerib tema teoste ebatraditsioonilisi pealkirju ning järgnevate lugude juhuslikku struktuuri. Esimesed lood on mängulised narratiivid, mille tegelasteks on näiteks filosoof Diogenes, keda huumoristiliselt seostatakse kaasaegse transpordiga, ning noormees, kes satub dramaatilisse arusaamatusse seoses väidetava enesetapuga. Need anekdoodid näitavad Allaisi teravat silma naeruväärsele ning liigutavale – need huvitavad lugejaid samal ajal, kui ajuvad neid mõtlema sügavamatele ühiskondlikele teemadele.