John Abercrombie’n „Moraalsete tunnete filosofia“ on filosoofiline teos, kirjutatud 19. sajandi alguses. Töös püütakse uurida neid omanomaisi moraalisi emotsioone ning põhimõtteid, mis juhivad inimese käitumist, ja rõhutatakse vajadust ühtlustada moraalfilosofia ilmutatud religiooniga. Abercrombie eesmärk on esitada struktureeritud analüysi moraalsetest tunnetest, mis on seotud ihade, kiindumuste ning inimese suhete, eriti teistega ning jumalaga, seotud moraalsete vastutustega. Teksti algus annab ülevaate Abercrombie’nieks kavatsustest ning loob aluse sügavamale uurimisele inimloomuse moraalsetest aspektidest. Autor arutleb intellektuaalsete ning moraalsete võimetega seotud erinevuste üle, rõhutades, et hästi reguleeritud mõistus peaks integreerima mõlemad neid, et saavutada moraalne täiuslikkus. Ta tunnustab ka välisoludest tulenevaid väljakutseid, mis võivad varjuta inimeste moraalseid tajumisi, ning rõhutab seeläbi vajadust mõtlema moraalilistele käsitlustele, et arendada selgemat arusaama moraalsetest tõdedest. Autor toob esile, et moraalsete tunnete uurimine ei ole pelgalt abstraktne tegevus, vaid omab ka praktilisi tagajärgi nii vaimse kui ka moraalse heaolu edendamisel nii isikulises elus kui ka ühiskonnas.