Alfredo Oriani’n romaan „Fino a Dogali“ on kirjutatud 1800-luvun lõpus. Raamat keskendub itaalia preestri Don Giovanni Verità elule ning jäljele – teda tunnustatakse tema julgete tegude eest Itaalia ühinemise aegadel. See käsitleb teemasid nagu religioosne kohustus, ühiskondlik konflikt ning isiklik vaprus, kontekstis ühiskonda, mis silmitsi seisab revolutsiooniliste ideedega. Romaanin aluses jutustab jutustaja Don Giovanni Verità surmast – isiksusest, kes kehastab võitlust revolutsioonilise vaimu ning kirikliku autoriteedi vahel. Taustaks on suitsune kafé, kus arutatakse tema matust ning kohalikud debattivad tema elu ning valikute tagajärgi. Hoolimata tema märkimisväärsest mõjust revolutsiooniliikumisele ning austusest, mida ta mõnedelt poolt saab, on siiski kahtlus selle kohta, millist väärtust tema preesterlik roll tegelikult omab. Kui peategelane kaalub matust osalemist, annab raamani algusavsnos ülevaate sotsiaalsetest dinamiikidest, isiklikest uskumustest ning ajaloost, mis mõjutab tegelaste elusid.