Albert Bigelow Paine’i „Mark Twain: Elulugu“ on põhjalik eluloo, kirjutatud 1800-luvun lõpus. Teos käsitleb Samuel Langhorne Clemensi – tuntumana Mark Twainina – isiklikku ning kirjanduslikku elu; ta on keskne tegelane Ameerika kirjanduses. Raamat käivitub Twaini varasematest aastatest ning tema esivanematest, andes ülevaate neist kogemustest, mis mõjutasid tema iseloomu ja teoseid. Samuti paljastatakse tema perekonna keerukused, lapsepõlve ning sotsiaalkultuuriline tausta. Eluloo alguses tutvustatakse Twaini suguvõtet – alates tema isapoolisest vanaisast kuni isa John Marshall Clemensi silmitsi seistud raskusteni. Tähelepanu juhitakse perekonna ebakindlale finantsolukorrale ning nende korduvatele rändele, mis lõppesid asumisega Floridas ning Missouris, kus Twain sündis. Esimesed peatükid uurivad ka Twaini lapsepõlve ning neid mõjusid – nii toetavaid kui ka raskusi – mis aitasid tal areneda, rõhutades teemasid nagu ambitsioonid, raskused ning inimkogemuste tähendus. Arvuteltes Clemensi perekonna varasemate suhete ning tema nooruse keskkonna üle, loob elulugu aluse mõistmiseks sellest kirjanduslikust geniaalsest tegelasest, keda me hiljem Twaini teostes näeme.