Maciej Łubieński romaani „Ironia Pozorów“ on tõenäoliselt kirjutatud 19. sajandi lõpus. Romaani teema keskendub vaesusele, ambitsioonidele ning moraalsetele dilemmadele, millega tegelased silmitsi seisavad – eriti keskendudes noormehellele, kes peab tegelema äkilise võimalusega, mis võib muuta tema saatust igaveseks. Romaani alguses luuakse summumäärane taust, täis vastandite rikkuse ning vaesuse vahel, mis peegeldab tollase aja laiemaid ühiskondlikke konflikte. Lugejat tutvustatakse rahulikku, kuid tuhmavärvilist linna, joka järk-järgult ärkab päevavalgusesse. Me kohtume noormehel, kes naaseb harva möbleeritud katusekambrisse ning paljastab, et tema viimased tööotsingud on ebaõnnestunud ning et ta elab sügavas vaesuses. Oma masendava elu keskel avastab ta kadunud rahakoti, mis sisaldab märkimisväärset summat raha – see käivitab tema sisemise moraalilise konflikti. Ta on rebitud vahel kiusatuse vahel hoida seda rikkust, mis võiks pakkuda talle paremat elu, ning eetilise dilemman vahel tagastada see selle õigustatud omanikule. See sisemine konflikt toob esile tema meeleheite, ambitsioonid ning ühiskondlikke mõtteid rikkuse ning aususe olemuse kohta.