John Greenleaf Whittierin „Religiössä poesi, osa 2“ on kogumik religioosist poesiat, jotka kirjutati 1800-luvun lõpul, täpsemalt viktoriaaniajastul. Raamat käsitleb teemasid nagu usk, jumalik kaastunne, inimliku taustal olevad raskused, armastus ning igaühen püüdlus vaimsest arusaamisest. Whittieri teosed peegeldavad syvää osalemist religioossetes ja moraalsetes kysimustes ning tuovat esile jumaliku ning igapäevaste inimkogemuste ristumispunkti. Kogumik sisaldab luuletusi, jotka väljendavad erinevaid emotsioone ning mõtteid vaimlusest; neis kujutatakse sageli isiklikku ühendust Jumalaga. Teostes nagu „Igavene hyvyus“ ja „Palveotsija“ süveneb Whittier jumaliku armastuse olemusesse ning inimese vajadusse palvetada ning saada tuge. Teised luuletused, näiteks „Jumalik kaastunne“, peegeldavad tema mõtteid inimkonna ühisest olukorrast ning moraalisest kohustusest hoolitseda üksteise eest. Üldiselt põimuvad luuletused isiklikke mõtisklusi laiemate vaimsete küsimustega, kutsumat lugejaid üles mõtlema oma usku ning jumala olemasolu oma elus.