Dante Alighierin „La Divina Commedia di Dante: Paradiso“ on luuletus, kteri kirjutati 1300-luvun alussel. Jumalaikosade lõpposa jälgib Dantetä teekonda taevas, mida juhatab Beatrice – kes symboliseerib teoloogiat. Paradiis kujutatakse üheksa kontsentrilist sfääri kujul: Kuuest alates kuni Jumala asupaigani, taevaseni. Teel kohtab Dante neid õnnistatud hingi ning uurib põhilisi ning teoloogilisi voorusid. Luuletus esitab kuvandit hingen lõplikust tõusust jumaliku arusaamiseni ning igavesese õndsusse.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: en.wikipedia.org/wiki/Paradiso_(Dante))