Ephraim Douglass Adamsin teos „Suurbritannia ja Ameerika kivisõda“ on ajalooline kirjeldus, mis tõenäoliselt kirjutati 20. sajandi alguses. Raamat uurib, hurjemisajal toimunud muutusi Suurbritannian avalikus arvamuses Ameerika kivisõja suhtes, ning analüüsib ka kahe riigi diplomaatilisi suhteid sel perioodil. Kriitilise lähenemisviisi kaudu tuonib autor esile brittide kodanike ning juhtide motiivid ning reaktsioonid konflikti tagajärgede suhtes nii siseminnes kui ka rahvusvahelises kontekstis. Teose alguses selgitatakse autori eesmärki – analüüsida brittide vaateid Ameerika kivisõja kohta, tuginedes laialdastele uuringutele ajalehtedest, ajakirjadest ning kirjavahetusest aastatel 1860–1865. Adams keskendub märkimisväärsetele isikutele nagu Ameerika suursaadik Suurbritannias Charles Francis Adams ning toob esile vastandlikud hinnangud brittide neutraalsuse kohta sõja ajal. Lisaks viitab ta sellele, kuidas brittide poliitika orjapalve suhtes on muutunud ning kuidas Suurbritannia ajaloolised suhted Ameerikaga on mõjutanud tänapäevast brittide mõtteviisi. Tekst loob aluse põhjalikuks uurimiseks nii ametlikke politiikaalgatusi kui ka avalikke hoiakuid, mis iseloomustasid brittide vaateid Ameerika kivisõja suhtes.