José Rizalin teos „Filipinas 100 aasta pärast“ on sotsiaal-poliitiline essee, kirjutatud 1800-luvun lõpus. Raamat käsitleb Filipiinide tulevikku Hispaania koloniaalvalitsuse all, mõtisklees jätkuva rõhumise ning filipiinlaste rahvusliku teadvelisuse kasvu potentsiaalseid tagajärgi. Rizali teos toimib hoiatuseks koloniaalvalitsemisen sotsiaalsete, poliitiliste ja moraalsete tagajärgede suhtes. Tekstis kirjelab Rizal Filipiinide ajaloolist konteksti, üksikasjalikult nende raskusi ning neid mõjusid, mida kolonialism oli nende rahvusidentiteedile avaldanud. Ta esitab olulisi küsimusi saarte tuleviku kohta, kaaludes võimalusi säilitada koloniaalstaatus või püüelda iseseisvuse poole. Kogu essee vältel rõhutab Rizal hariduse, poliitilise esindatavuse ning moraalset integriteti tähtsust sotsiaalreformide saavutamisel. Lõppkokkuvõttes argumenteerib ta filipiinlaste soovide ning õiguste tunnustamise ning nendega tegelemise vajaduse üle, väites, et tõeline edusammud on võimatu süsteemis, mis eirab nende väärikust ning autonoomiat.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: en.wikipedia.org/wiki/Filipinas_dentro_de_cien_a%C3%B1os