Ernest Renani „Jeesuse elu“ on ajalooline teos, kirjutatud 1800-luvun lõpus. Raamat käsitleb Jeesus Kristuse elu ning selgitab tema mõju inimajaloole, religioossele mõtteelule ning kristluse kujunemisele. Renani teos on oluline oma ajaloolise analüüsi ning kirjandusliku stiili seose poolest – see esitab Jeesuse kui keerukat isikut, keda mõjutasid tema aja sotsiaalpolitiilised ning kultuurilised tingimused. Teksti algus avab teed põhjalikule uurimisele Jeesuse elust ning laiemast ajaloolisest ning religioossest kontekstist, milles ta elas. Renan mõtiskleb religioossete uskumuste ning tavade arengut alates antiikajast kuni uue usu tekkimiseni, mis keskendus jumalikule – eriti rõhutades Jeesuse muutvat rolli. Ta esitab ideea, et inimkonna teekond iidsetest üleloomulike uskumustest sügavama vaimse arusaamiseni sai olulise pöördepunkti tänu Jeesuse elule ning õpetustele, mis märgisid olulist muutust religioonide ajaloos. Renani lähenemine pakub narratiivi, mis mitte ainult kirjeldab sündmusi, vaid püüab samas tabada inimkogemuse olemust Jeesuse mõju valguses.