Thomas De Quinceynin „Confessions of an English Opium-Eater“ on autobiografisk kirjeldus, joka ilmus 1821. aastal. De Quincey kajastab oma laudanumisõltuvust ning selle sügavaid mõjusid oma elule – alates varaseks käitumisest kuni õnnetuste ning sõltuvusest tingitud nägemusteni. Alustades oma raskete aastatest Londonis kodutu põgenikuna, jälgib ta oma suhet opiumiga läbi elava ning ahvatleva proosina, mis ise peegeldab narkootikumi võlu. See määrav teos tõi De Quinceyle üleöö kuulsuse ning mõjutas avalikkuse arusaama opiumist mitme põlvkonna jooksul.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: en.wikipedia.org/wiki/Confessions_of_an_English_Opium-Eater