William Arnottin „Meie Isanda paraboolid“ on teoloogiline essee, kirjutatud 1800-luvun lõpus. Selle teose eesmärk on uurida ning selgitada Jeesuse Kristusele omistatavaid paraboole, pakkudes ülevaate nende vaimsest ja moraalisest tähendusest. Arnott rõhutab, kui oluline on mõista neid paraboole kui tööriistu sügavate tõdede õpetamiseks Jumala kuningriigi ning inimloomuse kohta. Raamatu alguses esitatakse sissejuhatus paraboolide uurimisse, arutletakse kirjandusliku vormi tähtsust vaimsete tõdede edastamisel ning Arnott mõtiskleb paraboolide ainulaadse võime üle illustreerida keerulisi ideede läbi igapäevaste, tuttavate olukordade, muutes need seeläbi kättesaadavaks kõigile lugejatele. Ta võrdleb külvaja tegevust tuntud põllumajanduslikus kontekstis jumaliku tõe jagamisega ning kutsub lugejaid üles mõtlema oma südamele – mida esindavad erinevat tüüpi mulad – kui Jumala sõna vastuvõtjatele. Arnotti kirjutis viitab selgelt sisemiseks analüüsiks ning enesehindamise vajalikkusele nende paraboolide läbi edastatavate õppetundide mõistmisel.