O. Henry’n „Kuusikud ja seitsmikud“ on lühijuttude kogumik, joka ilmus 19. sajandi lõpus. Lugu keskenduvad sageli ironia, huumori ning inimsuhete keerukustele teemadelle ning peegeldavad erinevate tegelaste elusid eri olukordades. Esimene peatükk, mille nimi on „Viimane trubaduur“, tutvustab meile Sam Gallowayt – trubaduuri, kelle võluvad laulud ning olemasolu tekitavad rõõmu ning melanhooliat kõigil, kellega ta kohtub. Raamatu alguses kohtume Sam Gallowayga ajal, mil ta valmistub lahku minema Rancho Altitost pärast kolmekuulist viibimist. Tema lahkumine tekitab rantšonijõudude seas sügavan kurbuse, sest tema muusika oli neile nii rõõmukas. Sam, kes kehastab trubaduurinähtust – laulab ning lõbustab kõikjal, kuhu ta läheb – otsustab külastada vanameest Ellisonit, viimast baronist, tema lambarantšol. Nende suhtlus toob esile sõpruse ning tunnustuse teemad, kui nad jagavad lihtsaid naudinguid nagu laulud ning sisukaid sööki. Jutustus muutub lühidalt vanamehe Ellisoni kohta ning väljakutsetele, millega tema rantšo silmitsi seisab seoses paikse karjapidajate King Jamesi ähvardustega – mistä tulemusena tekib O. Henry’n stiili iseloomulik, kaasahaarav segu komödiantlikku ning liigutavat jutustamist.