H. G. Wellsi „Uks seinas ning teised novellid“ on novellikogu, kirjutatud 1800-luvun lõpul. Esimene novell, „Uks seinas“, tutvustab Lionel Wallace’i – meest, joka jutustab fantastilist mälestust oma lapsepõlvest: usta, mis viib maagilisese aeda. See mälu on tema elu keskpunktiks ning symboliseerib sügaviälist igatsemist ning kahetsust, mis vaevavad teda täiskasvanute vastutuste raskuse all. Loo alguses kuulab jutustaja Wallace’i, kui ta mõtiskleb sellest omapärasest aiast, mille avastas lapsena – aastast, täis ilu ning seltskonda. Wallace kirjeldab oma esimeset kokkupuudet ustanuga ning elavat maailma, kuhu see teda viis, kontrasteerides seda oma igapäevaelu rutiiniliste reaalsustega. Hoolimata täiskasvanueas saavutatud edu võitleb ta sügava kaotustunnet ning kahetsust selle pärast, et hülgas selle fantastilise maailma ning valis tavapärase elu. Lugu käsitleb mälestuste, igatsemiste ning kohustuste nimel tehtud ohverduste teemasid, jättes lugejad mõtlema valikute mõjust ning tõelise õnne olemuse üle.