Kabiri „Laulud“, mille on tõlkinud Rabindranath Tagore, on kolektsioon mystisistikast poesiat, kirjutatud umbes 15. sajandil. Teos esitab Kabiri sügava vaimset lähenemist – ta oli ammuks kangaskudujana töötanud, kuid samas ka revolutsiooniline mõtleja – ning rõhutab universaalset armastust Jumala vastu, mis ületab religioosseid piire. Tema luuletused väljendavad jumaliku yhtsuse olemasolu nii hinduismis kui islamis ning kutuvad lugejaid otsima jumalikku sisemuses endas, mitte välistes rituaalides või institutsioonides. Kolektsiooni esimene osa annab väärtuslikku konteksti Kabiri elust ning õpetustest, tuues esile tema rolli hinduistliku pühak Râmânanda järgijana ning tema soovi ühendada erinevaid uskumusi. Kabiri laulud kuulutavad, et jumalik olemasolu on omane kõigile olenditele, ning kutuvad üles otseisele, isiklikule suhtele Jumala vastu – suhtele, mis on vaba rituaalide ning dogmade vahekorraldustest. Tema elav kujutlusviis ning otsekohene keel teevad need sügavad arusaamad kättesaadavaks; keskmes on armastuse, ühtsuse ning tunnetamise teemad, mitte traditsioonilised eristused. See loob taustat järgnevatele vaimult rikastavatele luuletustele.