Harold Speedin „Teos ning teadus joonistamisest“ on õpetuslik kunstikäsiraamat, kirjutatud 20. sajandinägel. Raamatu eesmärk on anda kunstiõpilastele arusaama neist põhimõtetest ning praktikatest, mis on vajalikud edukaks joonistamiseks, rõhutades samas, et kunstilise suurepärasuse saavutamiseks ei ole olemas kiireid teid ning et tähendusrikas joonistamine nõuab intellektuaalset kaasatust ning individuaalset väljendust. Raamatu alguses käsitleb Speed levinumaid väärarusaamu joonistamisest ning hoiatab kiirete, formaatiliste lahenduste otsimise eest. Ta jutustab oma enda õppimisretkest, tuues esile erinevuse mehaanilise täpsuse ning tõelise kunstilise väljenduse vahel, nagu see on näha vanade meistrite teostes. Speed julgustab lugejaid arendama arusaamist vormist ning emotsionaalsest tähendusest oma töös, vältides samas puhtalt akademilisi lähenemisviise, mis võivad ahista loovust ning individuaalsust. Speedi sissejuhatus loob aluse põhjalikumale uurimisele joonistamise valdkonnas ning on suunatud stimuleerima õpilaste appreciatsiooni kunstiprotsessi ning neid erinevaid elemente, mis aitavad luua tähendusrikast kunsti.